Fornander collection of Hawaiian antiquities and folk-lore, Volume 1 (of 3) : $b The Hawaiians' account of the formation of their islands and origin of their race, with the traditions of their migrations, etc., as gathered from original sources
History
Fornander collection of Hawaiian antiquities and folk-lore, Volume 1 (of 3) : $b The Hawaiians' account of the formation of their islands and origin of their race, with the traditions of their migrations, etc., as gathered from original sources
Folklore -- Hawaii; Hawaii -- Social life and customs; Hawaiian language -- Texts; Legends -- Hawaii
Ma keia nalowale ana o Aukelenuiaiku, ua nui ke aloha o ko lakou
makuakane nona, a ua kanikau ia me ke aloha i na la a pau loa, a ua
hookeai a ua hoohiki iho oia aole e ai i ka ai a make ia, no ka
minamina ia Aukelenuiaiku. Aka, o ka makuahine o Aukelenuiaiku, aole
ona manao ua make, aole ona ae i ka olelo a kana kane, e hookeai, a e
kanikau, no ka mea, ua ike no ia, aole i make, aole no hoi i ai kona
makuahine moo, oia o Kamooinanea. Ma kana olelo i mua o kana kane: “Ina
hoi ha ia e ai i ka’u ponoi, alaila, mamua ia e ai mai ai ia’u, a
mahope i ka’u ponoi. Ke olelo aku nei au ia oe, aia no o Aukelenuiaiku
i lalo kahi i ao ai me ke kupunawahine i na mea a pau loa, aole i make,
he hoi mai koe i luna nei.” Ma keia mau olelo a ka wahine, ua ko no.
MOKUNA III.
NO KA HOI ANA O AUKELENUIAIKU, A ME KA POMAIKAI I LOAA IA IA MA KEIA
HELE ANA I LOKO O KA MAKE.
A pau na mea a pau loa i ka loaa ia Aukelenuiaiku, ia wa, kau ae la o
Aukelenuiaiku i luna o ka moo, hapai ae la ia ia Aukelenuiaiku a kau i
luna o ka lua, a hoi aku la ka moo i lalo o ka lua. A hoi aku la o
Aukelenuiaiku, lalau iho la ia i ka pahu o ke ’kua ona, a me ka laau, a
hii ae la, a hoi aku la i ka hale. Ia Aukelenuiaiku i hiki ai i ka
hale, uwe mai la kona makuakane a me na ’lii a pau loa.
Maanei e ike ai kakou ua pololei na olelo a Kapapaiakea i kana kane ia
Iku, no ka make ole o Aukelenuiaiku i ka moo. Ia Aukelenuiaiku e uwe
ana me na makua, lohe aku la na kaikuaana o Aukelenuiaiku e heenalu
ana, i keia pihe e uwe ana, ninau ae la: “Nowai la keia pihe e uwe
nei?” “No Aukelenuiaiku.” A lohe na kaikuaana no Aukelenuiaiku keia
pihe e uwe nei, hilahila loa lakou, i ke ola hou ana o ko lakou pokii,
o Aukelenuiaiku. A no ko lakou hilahila, manao iho la lakou e hana i
moku a holo i ka aina e. Pae aku la lakou mai ka heenalu aku a uka, pii
aku la i ke kuahiwi. Ma keia noho ana a lakou i ke kuahiwi, elua mahina
i hala. Mahope o laila, pii aku la o Aukelenuiaiku. O ke kumu o
Aukelenuiaiku o ka pii ana, o ke kapili manu. A loaa ka manu ia ia,
pulehu iho la ia a moa; a ia ia e ai ana, hiki mai la kona mau
kaikuaana, hao ae la i ka manu, a pau ia lakou, nele iho la o
Aukelenuiaiku. Iloko o ia wa, kena aku la ke kaikuaana huhu ia
Aukelenuiaiku, e hele i wai. Ia Aukelenuiaiku i hele ai, ku ae la ua
kaikuaana huhu nei a hahai mahope o Aukelenuiaiku. Ia Aukelenuiaiku e
ukuhi ana i ka wai, hiki aku la ua kaikuaana huhu la, a papani iho la i
ka waha o ka punawai, a paa iho la o Aukelenuiaiku i lalo o ka lua wai,
a make iho la.
Public-domain text, read in full here on John Shaqi.
Reviews
Reviews
No reviews yet
Be the first to share your thoughts on this work.
Elsewhere in the archive
Join the Discussion
Join the discussion
Sign in to leave a comment or review.
Sign InorCreate an account